Delay in announcing the results of the architectural competition.

KÜSIMUS

Esiteks – võistlustingimustes on kirjeldatud, et detailplaneeringuga ette nähtud brutopinnast on võimalik realiseerida kuni 10% väiksem brutopind. Kõige servmised hooned – loodepoolne ja kagupoolne kavandada viiekorruselised, kõrgemate lagedega (s.t. -1 korrus kahel majal väiksem brutopind võrreldes maksimaalsega). Lisaks kavandada konsooli ulatus staapelplatsi poolsel küljel mitte üle 10 m (s.t. 5 m lühem, kui detailis olev skeem).

 

Seega – esialgsel pindalade analüüsil tuleb välja, et kui võtta DP joonise järgi kavandatava hoone gabariitide järgsed brutopinnad, saame kokku DP-s näidatud maksimaalse brutopinna. Siit edasi aga juba küsimuse see osa, kus valemid ei taha enam loogiliselt kokku minna. Kui võtame maha äärmise hoone ühe korruse, ongi soovitud 10% vähendatud maht käes. Kui siit lahutada veel 5 m konsoolid staapelplatsipoolses osas, on kokku juba 20% väiksem brutopind. Lisaks tuleb veel lahutada rööbasslipi putka eksponeerimiseks vajalik maht, on miinus veelgi suurem.

 

Veidi saab leevendust, kui teha hooned laiemaks. DP’s näidatud hoonete võimalik kujude jooned, milled järgi on arvutatud maksimaalsed brutopinnad, on ca 1 m kaugusel lubatud hoonestusala piiri. Kui tõmmata hoonete välisseinad tihedalt vastu piiri, võidame veidi ruutmeetreid tagasi , kuid sarnane suhe jääb endiselt kehtima, kus äärmise hoone väiksem korruste arv moodustab 10% brutopinna vähenemise. Lisaks 20 m hoone sügavus on suhteliselt ebameeldiv väiksemate korterite planeeringutes.

 

Siit siis esimene küsimus – kuivõrd oluline on siin ruutmeetrite tagajaamine vs silmapaistev arhitektuur? Hindamiskriteeriumites ei ole ruutmeetreid kordagi mainitud, kuid enamasti on paraku arendaja huvi pigem maksimaalselt palju lubatust kätte saada.

 Teine küsimus on seotud suures piiris esimesega – hoonete maksimaalselt võimaliku ”täispuhumisega” lubatud hoonestusala piires ei ole piisav, et maksimaalset brutopinda kätte saada ülalmainitud ülesannet järgides. Samas on tingimustes ka huvitav lause, kus mainitakse, et tuleks kaaluda hoolikalt hoone seinte orientatsiooni, et vältida korteritest otsevaateid vastasmaja akendesse. Samas on hoonete suurused ja hoonestusalad sellised, kus vastasmaja aknid on sisuliselt võimatu vältida … Teades ka linnapoolset jäikust muudatuste lubamisega võrreldes DP’s kehtestatule ning arvestades, kui rangelt ortogonaalselt on kogu selle ala lahendus üles ehitatud … Ei paista siin mingit hingamisruumi selles detailplaneeringus (paraku on viimasel ajal enamus DP-sid sisuliselt minimeerinud arhitektidel mahulise mänguruumi …). Kuid siiski tõstaks küsimuse lauale – kuivõrd perpektiivikas võib olla hoonestusalade radikaalsem muutmine-liigutamine? Võib-olla on võistlustingimuste koostamisega seoses olnud linnaga suhtlemist või viimase aja tormilise arenguga ette tulnud sellelaadset suhtlemist? Projekteerimistingimustega on võimalik vaid 10% ulatuses muuta hoonestusala. Olulise mõju saavutamiseks jääb sellest väheks.

 Samuti esimese küsimusega seondub järgmine küsimus – kui kavandada esimese korruse kõrgele äripinnale/korrusele vahekorrus, siis linna poolt võidakse seda käsitleda kui korrust (on hiljutine kogemus, kus peale poolt aastat vaidlemist tuli toorele jõule alla vanduda – tegemist oli tehnoruumiga, mis moodustas väikese osa korruse pindalast, kuid ei lubatud), seega läheb DP-ga vastuollu. V.a. äärmiste majade puhul, kus oleks see variant brutopinna bilanssi veidi positiivsemaks keerata. Seega küsimus pigem selles, et kui tingimustes on selline vahekorrus lubatud lisada, siis kas on kindel, et see on OK? (v.a. siis äärmised majad).

 Kas võib eeldada, et rõdud võivad ulatuda hoonestusalast väljapoole? (on olnud juhuseid, kus linn hakkab jaurama ja ei lubata … samas mõnikord ei ole probleemi)

 Ega teil ei ole nende hoonete asendiplaani dwg, mis üle staapelplatsi asuvad? KOKO uued majad. Geoalusel neid ei olnud peal ega ka muude materjalide seas.

VASTUS:

Töö "diskvalifitseerimist" kindlasti ei toimu sellel alusel, kui brutopinda projekteerida DP'st rohkem kui 10% võrra vähem kuid on saavutatud silmapaistev arhitektuur, paremad vaated, arhitektuurne kvaliteet ja linnaehituslik lahendus. Numbri näol on siiski seatud eesmärk mille poole tuleks püüelda ja oluliste kõrvalekallete puhul on tegemist negatiivse asjaoluga. Samuti rõhutan siinkohal veelkord eesmärki miks on sisse toodud 5 kordsed hooned: eelkõige saavutamaks äärmistes ja paremate vaadetega majades suurem lagede kõrgus mis omakorda võib luua võimaluse alumiste äripindade sees vahekorruste/sisekorruste rajamiseks ja seetõttu nutikate lahenduste korral pinna "vähenemine" ei pruugi olla üks ühene suurus korruse pinnaga.

 Hoonestuse radikaalsem liigutamine (üle 10%) mis tingiksid uue detailplaneeringu koostamise vajaduse ei ole kahjuks aktsepteeritavad. Siin tooksime välja sama põhimõtte – diskvalifitseerimist komakohtade tõttu ei toimu - väiksemaid kõrvalekaldeid saab kindlasti lahendada eelprojekti faasis.

 Keskmiste majade puhul kus on ette nähtud 6 korrust ei saa nö vahekorrusena rajatava seitsmenda (7) korruse rajamine linna poolt eeldatavasti aktsepti. Sinna 7 korruselist maja soovitavalt mitte planeerida, samas täiendavatele võimalustele, kui need on olemas, võib viidata.

 Meie kogemus näitab ka, et rõdud üldjuhul ei tohi hoonestusalast välja ulatuda.

 Asendiplaani DWG link: https://app.bauhub.ee/public/sharebox/407f68d7-2753-47a1-8999-fe6fd57c4989